Teie ostukorv on tühi.
Talihali lamav "Redwood"
Lamav talihali - Gaultheria procumbens.
Püsik. Igihaljas pinnakattepõõsas 10-15 cm kõrgune, mustikaliste sugukonnast. Võrsed on peenikesd, roomavad, tippudes on 1-3 cm pikkused tumerohelised, läikivad, talvel bordoopunase varjundiga, väga elegantsed lehed. Šokolaadipruunikas-punased noored võrsed. Hõredatesse kobaratesse koondunud kanjad, longu lastud õied ühekaupa. Õiekroon valge. Õitseb juunis-augustis. Pärast õitsemist moodustuvad võrsetel punased, suured, väga ilusad viljad 8-15 mm läbimõõduga. Neil on meeldiv lõhn, nad ei ole mürgised, kuid on mittesöödavad. Valmivad sügisel (augustikuust) ja püsivad võrsetel hiliskevadeni. Kiviktaimlasse, tugimüürile, ääristaimena, konteinerisse.
Kodumaa - Põhja Ameerika idaosa. Kasvab segametsades keset kõrgeid põõsaid. Põõsake on roomavate vartega kuni 15 cm kõrgune, krooni läbimõõt on kuni 40 cm. Lehed on peaaegu ümmargused, 1,5-4 cm pikkused, ererohelised, läikivad. Õied on üksikult, tassikujulised, valged. Viljad punased, läbimõõduga 8-10 mm. Mittesöödavad. Õitseb alates mais kuni septembrini, kannab vilja kuni külmadeni. Viljad säilivad kuni järgmise aasta kevadeni. Kultuuris kasvatatakse alates 1762 aastast. Kogu taim on aromaatne. Suurepärane pinnakatte taim, vastupidav külmadele.
Vegetatsiooniperiood algab alates maist ja kestab kuni sügiseste külmadeni. Kasvab aeglaselt, igal aastal kuni 1cm. Õitsemist alustab alates 4 aastast umbes 20 päeva, teistkordselt augusti lõpust kuni septembri esimese pooleni. Viljub igal aastal rohkelt, viljad valmivad septembris-novembris, säilivad taimel kuni järgmise aasta juunini. Paljundatakse seemnetega, põõsa jagamisega, võrsetega ja pistikutega. Talvel külmub osaliselt.
Kasvuala: kasvab hästi nii päikese käes, varjus ja poolvarjus.
Muld: eelistab turbamulda ja happelist,ei talu mulla koorikut ja lupja. Mullasegu tehakse turbast, aiamullast ja liivast 3:2:1.
Istutus: istutatakse tihedate gruppidena vahedega 20-25 cm, kobedas mullas 35-40 cm. Juurekael peab jääma mullapinnale või 1,5 cm madalamale. Istutusaugu sügavus 30-40 cm. Kindlasti on vajalik drenaaž kruusast või kivipurust 10-15 cm (1/3 augu sügavusest)
Hooldus: kevadel antakse täisväetist 150 g nitrofoskat või 100 g kemira-universaali 1m2-le. Kastetakse kaks korda kuus 5 liitrit iga taime kohta. Kuival ajal kastetakse ja piserdatakse igal nädalal õhtuti. Juurestik asub mullapinna läheduses seepärast tuleb kobestada ainult pinda ja samal ajal ka rohitakse. Peale istutamist ja enne talve tulekut multðitakse turbaga 8-10 cm paksuselt. Kevadel enne võrsete kasvu lõigatakse kergelt oksi tagasi, et toimuks parem hargnemine. Kuivad oksad tuleb pidevalt eemaldada. Talvitub lume all. Noori taimi tuleb kaitsta, kattes neid kuivade lehtedega või turbaga 10 cm paksuselt. Kevadel tuleb juurekaelalt kate eemaldada.
Paljundamine: paljuneb edukalt seemnetega, võrsetega ja pistikutega. 1,0 g = 3750 seemet.
Kasutusala: kattetaimena, igihalja ääretaimena, aga ka rõdudel ja konteinerites. Seda taime istutatakse sageli rododendronite keskele.
Püsik. Igihaljas pinnakattepõõsas 10-15 cm kõrgune, mustikaliste sugukonnast. Võrsed on peenikesd, roomavad, tippudes on 1-3 cm pikkused tumerohelised, läikivad, talvel bordoopunase varjundiga, väga elegantsed lehed. Šokolaadipruunikas-punased noored võrsed. Hõredatesse kobaratesse koondunud kanjad, longu lastud õied ühekaupa. Õiekroon valge. Õitseb juunis-augustis. Pärast õitsemist moodustuvad võrsetel punased, suured, väga ilusad viljad 8-15 mm läbimõõduga. Neil on meeldiv lõhn, nad ei ole mürgised, kuid on mittesöödavad. Valmivad sügisel (augustikuust) ja püsivad võrsetel hiliskevadeni. Kiviktaimlasse, tugimüürile, ääristaimena, konteinerisse.
Kodumaa - Põhja Ameerika idaosa. Kasvab segametsades keset kõrgeid põõsaid. Põõsake on roomavate vartega kuni 15 cm kõrgune, krooni läbimõõt on kuni 40 cm. Lehed on peaaegu ümmargused, 1,5-4 cm pikkused, ererohelised, läikivad. Õied on üksikult, tassikujulised, valged. Viljad punased, läbimõõduga 8-10 mm. Mittesöödavad. Õitseb alates mais kuni septembrini, kannab vilja kuni külmadeni. Viljad säilivad kuni järgmise aasta kevadeni. Kultuuris kasvatatakse alates 1762 aastast. Kogu taim on aromaatne. Suurepärane pinnakatte taim, vastupidav külmadele.
Vegetatsiooniperiood algab alates maist ja kestab kuni sügiseste külmadeni. Kasvab aeglaselt, igal aastal kuni 1cm. Õitsemist alustab alates 4 aastast umbes 20 päeva, teistkordselt augusti lõpust kuni septembri esimese pooleni. Viljub igal aastal rohkelt, viljad valmivad septembris-novembris, säilivad taimel kuni järgmise aasta juunini. Paljundatakse seemnetega, põõsa jagamisega, võrsetega ja pistikutega. Talvel külmub osaliselt.
Kasvuala: kasvab hästi nii päikese käes, varjus ja poolvarjus.
Muld: eelistab turbamulda ja happelist,ei talu mulla koorikut ja lupja. Mullasegu tehakse turbast, aiamullast ja liivast 3:2:1.
Istutus: istutatakse tihedate gruppidena vahedega 20-25 cm, kobedas mullas 35-40 cm. Juurekael peab jääma mullapinnale või 1,5 cm madalamale. Istutusaugu sügavus 30-40 cm. Kindlasti on vajalik drenaaž kruusast või kivipurust 10-15 cm (1/3 augu sügavusest)
Hooldus: kevadel antakse täisväetist 150 g nitrofoskat või 100 g kemira-universaali 1m2-le. Kastetakse kaks korda kuus 5 liitrit iga taime kohta. Kuival ajal kastetakse ja piserdatakse igal nädalal õhtuti. Juurestik asub mullapinna läheduses seepärast tuleb kobestada ainult pinda ja samal ajal ka rohitakse. Peale istutamist ja enne talve tulekut multðitakse turbaga 8-10 cm paksuselt. Kevadel enne võrsete kasvu lõigatakse kergelt oksi tagasi, et toimuks parem hargnemine. Kuivad oksad tuleb pidevalt eemaldada. Talvitub lume all. Noori taimi tuleb kaitsta, kattes neid kuivade lehtedega või turbaga 10 cm paksuselt. Kevadel tuleb juurekaelalt kate eemaldada.
Paljundamine: paljuneb edukalt seemnetega, võrsetega ja pistikutega. 1,0 g = 3750 seemet.
Kasutusala: kattetaimena, igihalja ääretaimena, aga ka rõdudel ja konteinerites. Seda taime istutatakse sageli rododendronite keskele.
Eng.: Checkerberry Wintergreen. Sven.: Tuvvaktelbär.
